Hiina aktiniidia kodumaaks peetakse Hiinat, aga esimesed kultuursordid on aretatud Uus-Meremaal XX sajandi II poolel. Käesoleval ajal ei valmista kiivi kasvatamine tubastes tingimustes erilisi raskusi, kui tehnoloogia on teada
Kiivi kasvatamise eripärad tubastes tingimustes.
Selleks, et saada kodustes tingimustes hästi arenenud ja viljakandvat taime, peab teadma, kuidas kiivit kasvatada ja luua talle kasvuks sobivad tingimused. Külviaeg on soovitavalt kevad.
Muld.
Seemnete külviks peab muld olema neutraalse või kergelt happelise reaktsiooniga. Valmis mullasegudest sobib tsitruselistele mõeldud muld.
Kui muld segatakse valmis ise, siis on soovitatavad järgmised variandid:
* 2 osa mättamulda, 1 osa lehemulda, 1 osa kõdumulda, 1 osa jämedateralist liiva.
* 3 osa mättamulda, 2 osa lehemulda, 1 osa turvast, 1 osa perliiti
Õitsemise tingimused.
Selleks, et taim hakkaks õitsema, tuleb hoolikalt jälgida istutamise ja järgneva hoolduse reegleid.
Sel juhul ilmuvad kolmandal-neljandal kasvu-aastal taimele valged õied, mis kasvades tasapisi muutuvad kollakaks. Taim on kahekojaline, seepärast peab toatingimustes viljumiseks toimuma risttolmlemine isas- ja emastaimede vahel (10 emastaime kohta piisab 1 isastaimest).
Valgustus.
Kiivi on valgusnõudlik taim. Seepärast tuleb tema kasvatamiseks valida hästi valgustatud koht, soovitavalt ruumi lõunapoolses osas. Seejuures tuleb aga vältida otsese päikese paistmist taimedele, et vältida põletusi. Selleks tuleb eriti palaval ajal luua kunstlik varjutamine.
Seemnete ettevalmistamine külviks:
Võtta väike taldrik, katta see niiske vatikihiga, panna sellele seemned ja katta pealt kilega. Nõu tuleb panna sooja ja valgesse kohta. Kile tuleb iga päev paariks tunniks tuulutamiseks ja seemnete niisutamiseks ära võtta. Idude ilmumisel tuleb veel oodata nädal aega, peale seda või asuda istutamise juurde
Idanenud seemnete istutamine.
Seemnete istutamiseks on vajalikud madalad lillepotid. Poti põhja puistata piisav kiht drenaaži, sellele aga varem valmis segatud mullasegu. Mulda teha kuni 5 mm sügavused augukesed, panna sinna seemned ja peale puistata õhuke mullakiht ja kergelt niisutada.
Nõu katta kilega ja panna sooja ning valgesse kohta. Iga päev võtta kile ära, et tuulutada ja vajadusel kasta. Peale seda, kui ilmuvad tõusmed, eemalda neist kõige nõrgemad.
Kuivade seemnete mahapanek.
Samamoodi kui idandatud seemneid, võib külvata ka kuivi. Kuid seejuures tuleb tõusmeid kauem oodata. Edaspidine tõusmete hooldus on sama.
Pikeerimine.
Umbes kuu aja pärast, kui taimedel on moodustunud juba paar pärislehte, saab hakata pikeerima, istutades taimed eraldi väikestesse pottidesse. Kuna kiivi on väga õrna, pinnapealse juurestikuga, siis tuleb taimed ühisest istutuspotist välja võtta väga ettevaatlikult. Juurestiku vigastamine võib põhjustada taime hukkumist.
Väetamine.
Ümberistutamisel väikestesse pottidesse on soovitav lisada mullale veidi komposti. Edaspidi tuleb kevade algusest kuni suve lõpuni taimi väetada iga 2 nädala tagant mineraalsete kompleksväetistega.
Kastmine.
Kiivi on niiskuselembene taim, seepärast tuleb kasvuperioodil regulaarselt ja tihti kasta. Muld peab pidevalt olema niiske, kuid seejuures ei tohi ka üle kasta, mis põhjustab juurestiku mädanemist.
Potis peavad olema drenaažiavad, aga alusele kogunenud liigne vesi tuleb ära valada.
Eriti palavate ilmadega vajavad taimed lisaks kastmisele ka igapäevast piserdamist.
Oluline! Sügisest alates tuleb kasta vaid vastavalt vajadusele, siis kui mulla pealmine kiht on kuivanud.
Miks taimed hukkuvad ja mis on selle põhjuseks.
Kiivi võib hävineda hooldusreeglite rikkumistes. Põhjusteks võivad olla:
* ebapiisav või liigne kastmine;
* ebapiisav valgustus;
* toitainete puudus mullas, mids on põhjustatud õigeaegse väetamise puudumisest;
* haigestumine seenhaigustesse või taimekahjurid (kedriklest, kilptäi, lehetäi jt).
Selleks et vältida taimede hävimist, tuleb kinni pidada hooldamise põhimõtetest ja teha regulaarselt profülaktilist läbivaatust.
Seenhaiguste avastamisel, mis põhjustavad nii juurte kui maapealse osa hävimist, tuleb:
* eemaldada haigestunud lehed ja varreosad;
* võimalusel võtta taim potist välja, pesta juured ja lõigata ära hävinenud osad;
* istutada taim uude mulda, pritsida taimi ja kasta mulda fungitsiidide lahusega.
Kui taimele on ilmunud kahjurid, siis tuleb:
* lõigata ära närbunud ja kuivanud lehed, pesta kõiki taime osi majapidamis- või rohelise seebi lahusega;
* pritsida taime küüslaugu, sibula, tubaka või koirohu tõmmisega, aga kui see ei aita, siis kasutada pritsimiseks insektitsiide.
Oluline! Kiivi lehti ja isegi juuri armastavad väga kassid. Seepärast, kui teil on korteris need lemmikloomad, tuleb taimepotid ümbritseda võrguga, et vältida taimede hävimist.
Kuidas saada kiivilt kodustes tingimustes head saaki?
Hea saagi saamiseks tuleb taimedele luua soodsad tingimused, mis on sarnased nendele, mis on nende looduslikus kasvupaigas. Nagu ülalpool mainitud, on vajalik hea valgustus, regulaarne kastmine ja õige väetamine.
Peale selle tuleb taimedele panna toed, mida mööda kasvavad liaanid saaksid üles ronida. Selleks et taim paremini hargneks, tuleb taimi pidevalt kärpida. Ja loomulikult, selleks et kodustes tingimustes taim viljuks, tuleb emas- ja isasõisi omavahel tolmeldada. Kiivi on eksootiline troopiline taim. Kuid samas kasvab ta hästi linnakorteri tingimustes, aga õige hoolduse korral kannab ta maitsvaid ja kasulikke vilju.
Oluline! Kiivile kohta valides tuleb arvestada, et ta kasvab hea hoolduse korral suureks, moodustades võimsa liaani.
Seepärast tuleb talle varuda piisavalt avar ruum.